info@eestivesi.ee | Tasuta konsultatsioon 5624 9885 - vene keeles | 528 1512 - eesti keeles

    best-tap-water-filtersTarbijani jõudva vee kvaliteet sõltub üldjuhul mitte ainult vee omadustest, vaid ka veevärgi seisukorrast ja vee viibeajast süsteemis. Oma teekonnal lahustab vesi aeglaselt torusid, puutub kokku nt  plii või asbestiga. Magistraaltorudest kaugele jäävates piirkondadaes on vee liikumine aeglasem, mistõttu rauasisaldus kõrgem. Veetorude ning veejaotusvõrgu armatuuride roostetamise tulemusena satuvad veevärki raskete metallide ( Fe, Zn, Al) ühendid ja palju teisigi reoaineid. Arvestades asjaolu, et reostavate ainete spekter on lai ning, et vesi sisaldab osaliselt ka raskesti eemaldatavaid ühendeid (dioksiine, mikroorganismide eosvorme jms), ei ole tervisliku joogivee probleemi lahendus kergete killast. Pealegi võib osutuda, et mõne keemilise komponendi kõrvaldamine ei olegi tsentraliseeritud korras otstarbekas, sest on kulukas ja nõuab pikka aega.

    Mis aga puutub vee energeetikasse, siis ei osata sellele veel vajalikku tähelepanu pöörata. Ega nõuta ka- see on alles uuema aja trend. Veepuhastusjaamades läheb veetöötlemise käigus paratamatult kaduma suur hulk vee algset energiat. Veevärk deformeerib oluliselt vee struktuuri, ümartorudes ei toimu vee keeriselist liikumist, tagajärjeks on muljutud (rikutud) vee struktuur. See tähendab aga, et kraaniveel puudub elujõud (peenenergia), kaotsi lähevad ka osa mineraale. Lõhutud mikrostruktuuriga vett nimetavad veeteadlased surnud veeks. Vee-energeetikale avaldavad ebasoodsat mõju sealhulgas plastik-, betoon- ja malmtorud, samuti täisnurga all olevad torude käänakud.

    Veel väärib äramärkimist ka vee kvaliteedi ja hinna suhe. Veetootja sõnutsi tarnib ta tarbijatele kvaliteetset joogivett. Ja kui see ei ole nii, lubab seadus tarbijakaitsel kõrvalekallete puhul veetootjat trahvida. Meie inimesed usaldavad pimesi veetootjaid ja paraku maksavad ka mittekvaliteetse vee eest täishinna. Aga mis teha, kuidas seda tõestada, kui näiteks Tallinnas teeb kvaliteeditestid veetootja ise oma laborites! Samas väidetakse, et vee kvaliteet on Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituste regulaarse kontrolli all. Aga milliste näitajate osas, kui regulaarselt , ja mis peamine, kas kontroll on tulemuslik?

    Kui lisada eespooltoodule kohati veel kõrge radionukliidide ja/või mikrokomponentide sisaldus, siis tarbib euronormidele mittevastavat joogivett suurem osa eestimaalasi.

    (Kasutatud kirjandus „Imeline vesi-elu häll“  autor: hüdrogeoloog Erna Sepp,geoloogia-mineraloogiakanditaat.)