info@eestivesi.ee | Tasuta konsultatsioon 5624 9885 - vene keeles | 528 1512 - eesti keeles

    Dioksiin on värvitu ja lõhnatu aine tekib kulu, põhu, olme ja aiandusprahi põletamisel, eriti aga prügimägede pinna-ja süvatulekahjude ajal, tselluloositööstuse heitvetest, naftasaadustest ja pesemisvahenditest, isegi kilekottide ja plastpudelite põlemisel. Ka paljudes taimekaitsevahendites võib kõrvalproduktina esineda dioksiine. Dioksiini poolestusaeg on 20 aastat.

    Dioksiin on inimese tervisele üldist laostavat mõju avaldavate ainete seas esikohal. Ka väikestes annustes on dioksiin ohtlik mürk, mis kuulub isegi mikroskoopilistes doosides eriti ohtlike mürkide kategooriasse (on 68 000 korda mürgisem kaaliumtsüaniidist).

    Dioksiin lahustub paljude organite rasvkoes. Rasvarikkad toitained (liha,kala) sisaldavad dioksiine. Dioksiinide deponeerimine rasvas pidurdab nende momentaalsest  toimet, kuid vabanedes on nad võimelised surmavalt tabama mis tahes organit. Dioksiin kahjustab maksa, kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi ning põhjustab vähki. Dioksiini piirmääranguid Eestis kehtivad tervisekaitsenormid ette ei näe, ent pinnavee baasil toodetud võrguvees on dioksiinide sisaldumine vägagai tõenäoline. Tavatarbijal on sellest sõjast raske välja tulla.

    Saksamaal tehtud uuringute kohaselt on arenenud tööstusmaades 12% kõigist inimestel esinevatest vähkkasvajatest põhjustanud dioksiin. Mitte surmavas koguses dioksiinisisaldus joogivees põhjustab arenguhäiretega laste sündi, viljatust ja muud anomaaliat.  Kogemused kinnitavad et sellest mürgist ei ole võimalik vabaneda ühegi biopuhasti ega liivafiltri abil. Dioksiinist vabanemine on üsna kulukas ettevõtmine.

    Dioksiinid võivad meie teadmata sattuda veevõrku pinnavee baasil toodetud veest. Eeldusi nenede tekkeks on olemas Ülemiste järves ning teatud määral Narva veehoidlas.

    Erinevalt tsüaniidist või mädamunalõhnalisest väävelvesinikust ei põhjusta dioksiin äkksurma mõne minuti jooksul. Kord organismi sattunud dioksiin võib kaasa tuua immuunsüsteemi lagunemise (seda eriti lastel); maksa, neeru, seedetrakti ja närvisüsteemi kahjustused; nürisünnitused, isassugurakkude arvu vähenemise, suhkruhaiguse, igat liiki pahaloomulisi kasvajaid, nahahaigusi jms.

     

    (Kasutatud kirjandus „Imeline vesi-elu häll“  autor: hüdrogeoloog Erna Sepp,geoloogia-mineraloogiakanditaat.)