info@eestivesi.ee | Tasuta konsultatsioon 5624 9885 - vene keeles | 528 1512 - eesti keeles

    Mangaani ööpäevaseks vajaduseks loetakse 2,5–5,0 mg. Mangaan mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd.Mangaan (Mn) on vajalik nii luukoe kasvuks kui ka selle mineraliseerumiseks. Mangaan kuulub väikestes kogustes kõikide elavate organismide (taimed, loomad, bakterid) koostisse.

    Mangaani lubatud sisaldus joogivees on 50 µg/l

    Mangaani defitsiiti täheldatakse organismis väga harva, üleküllust aga üpris sageli. Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Mangaani liigsuse sümptomiteks on nõrkus, ärrituvus, impotentsus. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti. Mangaanisisaldus üle 0,1 mg/l mõjub ebasoodsalt närvisüsteemile. Eriti ohtlik on mangaani üleküllus ajule võib hakata arenema Parkinsoni tõbi. Regioonides, kus inimestel esineb endeemiline hõõtsik, kutsub mangaani üleküllus esile haiguse ägenemise.

    Mangaani suurenenud sisalduse korral vees tekib mustjas sete, mis määrib pesu, valamuid, jne. Keskkonda saastavad mangaaniga, elektroonikatööstus ning keraamikat ja klaasi tootvad ettevõtted ja terasetehased.

    Pealegi on reas maades seatina mürgisuse tõttu bensiinis üle mindud mangaani lisanditele – ning nüüd saastatakse õhku mitte seatina, vaid mangaaniga.

    Vältimaks mangaani saaste ohtlikke tagajärgi, tuleb võimalikult vähe viibida tiheda liiklusega automagistraalide läheduses, jälgida hemoglobiini taset, tehes regulaarselt vereanalüüse.

    Tasub ka meeles pidada, et mangaani üleküllus suurendab organismis tsingi ja magneesiumi tarbimist (mõlemal kaitsefunktsioon), seega võiks mangaani üledoosi kahtluse korral tsink ja magneesium kelasiini pisteliselt juurde võtta.