info@eestivesi.ee | Tasuta konsultatsioon 5624 9885 - vene keeles | 528 1512 - eesti keeles

    Raud veesRaud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alimiiniumi järel teisel kohal. Kõrgenenud rauasisaldusega pinnasevett esineb palju liivikutes ja sooveetoitega levikualadel. Kuna rauda sisaldub suurtes kogustes looduses kõikjal, siis ei ole ka üllatav, miks raua probleem vees on üks levinumaid. Rauase veega kaasneb alati ka hulganisti probleeme, olgu siis vesi koduses või tööstuslikus kasutuses.

    Tsentraaltrassides on raud valdavalt tehnogeense päritoluga, kuid mitte alati. Veerooste esinemine on sageli tingitud torustike, veejaotusvõrgu kehvast seisundist või nende mõõtmete mittevastavusest veevoolu hulgale.

    Kahvalentne raud on peaaegu alati hästi lahustuv. Vesi, mis sisaldab kahevalentset rauda on värvitu ja läbipaistva välimusega, kuid seismisel värvub ja moodustub punakaspruuni sade.

    Kolmevalentne raud on vees lahustumatus olekus, mis annab veele punaka värvuse ning sadestub. Õhuhapnikuga kokku puutudes oksüdeerub kahevalentne raud kolmevalentseks.

    Rauabakterid on bakterid, kes võivad elutegevuseks vajaliku energia saada kahevalentse raua ühendeid kolmevaletseks oksüdeerudes. Rauarikastes ladestustes toimub rauabakterite paljunemine. See toimub juba 1-2 mg/L raua kontsentratsiooni juures ja ning nende paljunemise kiirus sõltub sellest, kui palju on hapnikku ja soojust. Eriti intensiivne protses algab 30-45 kraadi juures. Sooja vee varustussüsteem on rauabakterite paljunemiseks ideaalne koht. Veetorustik võib ummistuda hallikaspruuni värvi mudast, mille moodustvad rauabakterid. Roostes elavad rauabakterid panevad vee haisema.

    Kui rauasisaldus on üle 0,1 mg/L, tekivad vees hõljumid. Kuivus ja kihelus suus on samuti tingitud rauast. Rauasisalduse 1-1,5 mg/L puhul tekib hägusus, vee kollakas värvus ning pruunikas sete.
    Kontsentratsioonis üle 0,3 mg rauda / L, selline vesi põhjustab roosteplekkide teket, muudab pestava pesu värvi,jne. Kõrge raua sisaldusega veel on iseloomulik metalne maitse, mis mõjutab negatiivselt jookide kvaliteeti nagu kohvi ja tee.

    Inimorganismis on raske raua funktsiooni alahinnata: raud soodustab vereloomet ning on vajalik organismi fermentsüsteemi normaalseks talituseks, on asendamatu aine hemoglobiinis ja müoglobiinis, seda on rakkude ja fermentide koostises.

    Raud vees on ühend, mida loetakse liigseks ja kahjulikuks, kui seda on üle lubatud normi. Euronõuete kohaselt on rauasisalduse normiks joogivees 0,2 mg/L. Tervisele ohutu rauasisaldus vees on 0,1-0,3 mg/L. Pikaajaliselt inimtoiduks tarvitatav vesi, mille rauasisaldus ületab 0,3 mg/L võib viia maksahaiguseni, suurenenud on risk haigestuda südameinfarkti, diabeeti, jne. Viimased uuringud on näidanud, et kõrge rauasisaldus vees võib põhjustada oksüdatiivset stressi. Kõrgenenud stressi näitajad seostatakse eelkõige kahevalentse raua (Fe2+) kõrge sisaldusega tarbitavas vees. Inimese organismis raua liigsuse esmaste sümptomite hulka võivad kuuluda väsimus, peavalu, kehakaalulangus.

    Mitmete haiguste puhul täheldatakse raua kuhjumist maksas, (tsirroos, kasvajad) pankreases, (suhkrutõbi) südames, (südamepuudulikus, südameveresoonkonna haigused,infarkt) Seda eeskätt meestel. Juba vanarahvas teadis, et ravimi ja mürgi vahe on ainult kogustes. Liigse raua veest saab kõrvaldada spetsiaalsete rauaeraldus filtrite abil.

    No Comment

    You can post first response comment.

    Leave A Comment

    Please enter your name. Please enter an valid email address. Please enter a message.