info@eestivesi.ee | Tasuta konsultatsioon 5624 9885 - vene keeles | 528 1512 - eesti keeles

    Eda-Liis Kann
    Kanal2, reporter
    Lõuna –Läänemaal joob 660 inimest fluorist kraanivett, mis lõhub laste hambaid ja kahjustab pikapeale tervist.
    Läänemaa joogivee põhiliseks probleemiks on aastate vältel olnud ülemäärane raua ja fluoriidide sisaldus eriti Lõuna-Läänemaal Lihula ja Hanila vallas. Fluoriidiga on kõige enam hädas Vatla inimesed, kus fluori sisaldus on ligi 5 korda kõrgem lubatust. Kõmsil neli ja Tuudil kolm korda kõrgem lubatust. Kirblas, Liivi ja Kirimäe külas on fluori sisaldus kaks korda kõrgem.

    Kõmsi Lasteaed-Algkooli juhataja Maret Orulepa sõnul juuakse juba aastaid neil Sakku Lätte vett, sest Terviseamet on keelanud kraanivee joomise. Veetünnid on nii kooli poole peale õpilastele kui ka mudilastele lasteaiarühmades.
    Vatla Kooli direktor Helju Viikmann on tõsiselt mures laste tervise pärast. „Meil koolis on lastele joomiseks Sakku Lätte vesi, aga koolipäev on lühike ja enamuse aja joovad nad ikka kodudes kraanivett, mis on paraku aga alla igasugust arvestust.“

    Viikmanni sõnul on muret tekitav veel asjaolu, et Matsalu veevärk pole kunagi kohalikku inimest teavitanudki, et kraanivett ei tohiks juua. Kuna mina töötan koolis, siis meil käib kohustuslik Terviseameti kontroll ja tänu sellele tean. Enamus Vatla inimesi tõenäoliselt ei teagi seda ja kasutab igapäevaselt ebanormaalset kraanivett. Teadlikumad Vatla inimesed on kraaniveele leidnud alternatiivi kas Britta kannu või poe vee näol.

    Hanila vallavanem Arno Peksare sõnul on Lõuna-Läänemaa vesi olnud fluoririkas juba Nõukogude ajast peale. Täna on jõutud nii kaugele, et nõuetele vastava vee on lõpuks saanud Virtsu rahvas. Vatlas, Kõmsil on olukord täna jah kehva, kuid kindlasti peab vesi ka nendes piirkondades korda sama ja saab ka, lisas Peksar.

    Peksar tunnistab, et kohalike inimeste hambad on kehvemad ja kipuvad kergemini lagunema, kuid viimasel ajal kui valla inimesed on üha teadlikumad ja ka lasteasutused pakuvad vaid Sakku Lätte vett on fluori kahjustused hammastel vähenenud.

    Matsalu Veevärk ASi juhi Hans Liibeki sõnul saavad Vatla, Kõmsi, Tuudi ja Kirbla nõuetele vastava joogivee 2013 aasta aprilliks. Liivi küla peab veel ootama, sest hetkel oodatakse heakskiitu rahataotlusele. Majaomanik muretsegu oma kraanivee eest ise.
    Kui kõik ühisveevärgiga liitunud saavad millalgi tulevikus nõuetele vastava kraanivee, siis eramajad, kus on puurkaevud või salvekaevud peavad oma vett ise kontrollima. „Kuna Läänemaa on paene kant, siis paekivi kannab väga hästi fluori edasi. Nii pole ka välistatud, et isegi salvkaevuveel võib olla fluori sisaldus,“ nentis Liibek.

    Fluorine kraanivesi paneb põntsu just laste hammastele tekitades nende hambaemailile püsiva kahjustuse, mis tekib hammaste arenemisel lõualuus juba enne suhu lõikumist (alla 8 aastastel lastel). Pika aja jooksul suurtes kogustes fluoriidide tarbimine joogi, söögi või õhuga võib anda aga ka mitmeid teisi tõsiseid tervisehäireid, nagu skeletiluude fluoroos (luude struktuuri muutused, mis viivad luu hõrenemisele), raseduspatoloogia, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme talituse häired, närvisüsteemi kahjustumine kuni laste vaimse arengu pidurdumiseni.

    Terviseameti kinnitusel on aga teatud kogustes fluor joogivees isegi kasulik ja neis kohtades, kus seda leidub joogivees rohkem, peaks olema elanikud probleemist teadlikud ja maandama riske näiteks fluorivabu hambahooldustooteid kasutades. „Kõik see ei tähenda, et veekäitlejad probleemiga ei tegeleks, mida näitab fluoririkka vee tarbijate hulga vähenemine aasta aastalt,“ selgitas Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

    No Comment

    You can post first response comment.

    Leave A Comment

    Please enter your name. Please enter an valid email address. Please enter a message.